Kinnisvara Mistonist

Ebakindel olukord paneb elamuehitajad proovile

Uusi elamuarendusi leidub hulgaliselt nii Pärnus kui linnapiirist väljaspool Audrus, Hirvelas, Tammistes. Eriti ­tihe ehitustanner jääb Pärnus Mai ja Papiniidu tänava ristumiskohast mere poole, kuhu paneb korrusmaju püsti mitu arendajat.

Kuigi olukord on muutlik, nendib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, et hirm, mis saab raha väärtusest, sunnib teistpidi liikuma ja huvi uute eluasemete vastu on suur. Turgki on pöördunud nii, et inimesed eelistavad uusi kortereid. Need on kallimad, aga tänu energiatõhususele soodsamad üleval pidada ning remondikulud jäävad kaugemasse tulevikku.

Siiski ei küüni praegused ehitusmahud 2003.–2005. aasta tasemele. Toona tehti Saksingu väitel mahult suuremalt maju. Praegu eelistavad ostjad vähemate korteritega hooneid.

Arendaja Miston Capitali arendusjuhi Kuldar Kirikali sõnutsi on viimasel kahel-kolmel nädalal olnud ostjate huvi väga suur ja müüdud on päris palju kortereid. Ühest põhjust ei tihanud ta nimetada, aga märkis, et ostusoovi mõjutajad on nii kerkiv inflatsioon kui ilusaks läinud ilm. “Ilmselgelt kogu kupatus kokku, mis ostuhuvi suurendab,” sõnas ta.

Suurt huvi uute korterite vastu kinni­tab müügistatistika. Arco Vara kinnisvarabüroo andmetel kerkisid Pärnus korterite hinnad aastatagusega võrreldes justnimelt uute korterite ­ajutiselt kasvanud müügimahu tõttu koguni 55 protsenti. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1853 eurot.

Kes on ostjad, sõltub Kirikali sõnade järgi paljuski uue maja asukohast ja tüübist, aga üldiselt ostavad eestlased. Mai rajooni hindavad kohalikud, kes ostavad sinna nii endale kui välja­ rentimiseks. Kallimaid Rääma tänava äärde jäävaid kortereid aga ei soetata väljarentimise mõttega.

Ent kas ebakindel olukord mõjutab hoonete valmimist? Kirikal möönis, et ehitusmaterjalide tarneprobleeme esineb, näiteks metalli puhul, aga tema sõnutsi on raske eristada, kust maalt on koroona levikuga seotud viivitused üle läinud sõjast tingitud probleemideks. Tema sõnutsi on ka hindadega spekuleerimist. “Kes müüvad materjali, näevad võimalust, et nüüd on see hetk, kui saame hinda üles keerata,” lausus ta.

Ent hinnatõus ei ole enam võõras teema, sest maksumused kerkisid juba läinud aastal. Sel põhjusel oskavad ­asjaosalised Kirikali kinnitusel sellega juba arvestada. Ta tunnistas ka, et need ostjad, kes riskisid ja langetasid ostuotsuse siis, kui maja oli alles paberi peal, said elamise kätte parema hinnaga.

Kirikali väitel valmivad juba alustatud ehitised tähtajaks. Ta tõi näite, et Pärnusse Papiniidu 54 ehitatava kortermaja valmimistähtaeg on aasta lõpp, aga korterid saavad üleandmiseks valmis septembris. Juba koroonakriisi algusest saati käib töö tema sõnutsi nii, et materjalide tellimisega alustatakse tunduvalt varem. Mullu suvel oli siiski olukord, kui klaasitootjad ei saanud klaasi kätte, seetõttu venis ehitusobjektide tähtaeg paar kuud. Kirikal võttis kokku, et lahendamatuid probleeme ei ole.

Kirikal ütles, et nemad kavandatavaid projekte seisma ei pane, sest ettevalmistus võtab sedavõrd palju aega, et ajaks, mil ehitusluba käes, võib olukord olla täiesti teine. Koroonaaja ­alguseski ei peatatud ühtegi projekti. Viimasel kahel aastal on tulnud kinnisvaraäris – mis on tavapäraselt aeglane ja tasane – Kirikali sõnutsi siiski iga paari nädala tagant asjad uuesti läbi kaaluda ja otsus vastu võtta. “Ei ole mugavust, kindlasti mitte,” lausus ta.

Mai tänava äärde kerkib kolm ­kolmekorruselist korterelamut, mida arendab ja ehitab osaühing Fund Ehitus. Majade karbid on valmis ja sel nädalal hakatakse ehitama katuseid. Müügijuht Marje Soosaare kinnitusel kulgeb ehitus graafiku järgi. Metall, mille hinnatõus ja tarneraskused ­viimasel ajal on kimbutanud, oli juba ette ostetud. Kahe maja korterid on ­juba müügis ja lähiajal jõuab avali­kule pakkumisele kolmaski.

Soosaar möönab, et aadressile Mai 67 kavandatud kümnekorruselise korterelamu ehitusega alustamine sõltub paljuski sellest, kuidas läheb olemasolevate korterite müük, tuleb ka jäl­gida olukorda maailmas.

Miston Capitali arendusjuht Kirikal usub, et mingi stabiilsus saabub kuu pärast ja turg selgineb. Siis on katkenud tarneahelatele leitud uued alternatiivid. Ta pakkus, et materjali hind ei lange samale tasemele, mis oli, aga ei jää ka nii kõrgeks nagu vahepeal.

Refereeritud artikkel: Pärnu Postimees / Sirle Matt 14. aprill 2022
Päise foto: Mailiis Ollino