Kuldar Kirikal: arendajad, millist linnaruumi me tulevikus soovime?

Originaalartikkel: Pärnu Postimees 2.12.2022

Hiljuti avati Papiniidu tänaval Miston Capitali eestvedamisel valminud mänguväljak, mis on esimene projekt Pärnus, kus ettevõtte rajatud mänguväljak antakse täielikult üle linnale. Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikali sõnul on arendajatel kohustus hoolitseda linnaruumi arengu eest ning panustada projektidesse, mis pakuvad väärtust tervele kogukonnale.

Küllap on kõigile lapsevanematele tuttav tunne, et oma lapsega linnas jalutades möödud mitmetest mänguväljakutest, kuhu oma lapse hea meelega mängima viiksid. Seikluslikku mudilast ning põnevat mänguväljakut eraldab aga piirdeaed või majahoov, kuhu laps mängima minna ei julge – siiski võõras ala.

Kust algab kogukonnatunne?

Sellised olukorrad panevad mõtlema – kuidas saaks paremini? Selle asemel, et luua ühe maja kohta kolm kohustuslikku atraktsiooni, tasuks mõelda alternatiivile – äkki luua mitme maja peale viie-kuue atraktsiooniga suurem mänguväljak, kus tekib lastel kogukonnatunnetus, oma sõbrad ning ka vanemad saavad omavahel suhelda? Kui oma hoovi mänguväljakule üldiselt võõraid ei lasta, siis elamurajooni ühised mänguväljakud tekitavad ühtsustunnet.

Arendajal on lihtne rajada mänguväljak oma maja hoovi ning rohkem selle pärast mitte muretseda. Kuigi uutel kortermajadel on olemas mängukeskused, tuleks mõelda ka laiemas plaanis – mis siis, kui majja ostavad korterid suuremas osas pensionärid või inimesed, kellel endal lapsi pole? Lapsed, kes mööda käivad ja mängida sooviks, võiksid ju saada seal käia. Kuigi arendaja ei saa sellistest projektidest rahalist kasu, võiks sellegipoolest mõelda laiemalt – näiteks meie hiljutise mänguväljaku projekti puhul teame selgelt, kuhu see raha on suunatud ning mänguväljakul saavad mängida piirkonna lapsed, seega on kindel, et väljak leiab päriselt ka kasutust.

Pole vaid maksumaksja kohustus

Arendajal on kohustus hoolitseda ka linnaruumi eest. Linnaruumi kujundavad arendajad, kes võiksid vaadata seda pilguga – kas see on koht, kus me soovime ka 10-20 aasta pärast elada? Inimese kodutunne ei piirdu ainult nelja seinaga, mille vahel ta elab, vaid oluline on ka keskkond kodu ümber – julgustaksin selle osas ka teisi ettevõtjaid kastist välja mõtlema.

See ei puuduta ainult mänguväljakuid – pean silmas, et arendajad ja teised ettevõtjad võiksid seljad kokku panna ja teha midagi kogukonna heaks ära. Kasvõi noorte kogunemiskohad – leiame lahenduse, seda ei pea üksi tegema. Arenduse käigus tehtud investeeringud on otsene investeering sealsete elanike elukvaliteeti. Ja see ei pea alati tulema maksumaksja taskust, vaid midagi saavad ära teha ka konkreetsed inimesed ja ettevõtted. Loomulikult pole iga arenduse juures mõistlik kogukonnale suunatud projekte ette võtta, aga sellegipoolest on see asi, mida kaaluda.

Igaüks saab midagi ära teha

Kuigi iga arendaja eelistus on muuta elukeskkonda kaunimaks oma arenduste ümbruses, ei peaks ainult sellega piirduma. Kui seda pole võimalik teha, tasub mõelda ka kaugemale – linnakeskkonda tasub panustada ka mujal, sest lõpuks on see kõigi hüvanguks. Samamoodi saavad arendajad aidata lisajõuga ka olemasolevate kogukondlike projektide juures, kust võib jääda näiteks väike osa puudu. Arutame, ja kui koostöö sobib – teeme ära!

Samuti julgustan iga Pärnu elanikku panema tähele, mis meie ümber parendamist või muutmist võiks vajada – kas võiks teha korda mõne haljasala või on midagi muud puudu? Selliste mõtete tekkides tasub neid lisaks linnale ka ettevõtjatele väljendada ning neid arutellu kaasata. Kindlasti on meie seas palju ettevõtjaid, kes sooviks midagi kogukonnale tervikuna tagasi anda – vaja on lihtsalt initsiatiivi ja inimesi, kes päriselt meie elukeskkonda paremaks sooviks muuta.